Muutunud pole muffigi, pendeldan ikka 80-82 kg juures ning ega mingit muutust saagi ju tulla, kui selle nimel midagi ei tehta.... Ohjah, motivatsioonipuudus, ma ütlen :)
Hea asi on see, et kätte on jõudnud kevad, ma olen oma masendusest ja kurnatusest enamvähem üle saamas ja paitav päike annab mulle märkimisväärselt energiat juurde :)
Aga nüüd kui huulumeelsed ajad möödumas on, püüan leida taas aega, et end liigutada ja ehk suudan ka toitumist kauem jälgida, kui pool päeva!
Teisipäeval (1. mail 2012) plaanin aga jooksma minna :) muahahahahah naerukoht, jep jep. Aga päriselt ka! Sain ühe programmikese, mis lubab ka minusuguse jooksupõlguri lõpuks 10 km jooksma õpetada. Ma olen nimelt alati olnud lühikese maa jooksja - kooliajal olin 60m või 100m jooksus päris tubli. 250 meetrit aga oli piinapink; krossijooksu puhul kasutage aga ise fantaasiat, millega võrdlusmomenti luua :S
Gaad, millise kadedusega ma vaatan neid, kes mõnusalt pika sammuga, klapid kõrvas tempokalt joosta vihuvad. Ohjah, seda kadeduseussi :) Ehk annabki see kadedus mulle jaksu, et nüüdsest kolm korda nädalas jooksu jaoks aega ja tahtmist leida ning ehk suudan ka mina siis millalgi tööpäeva õhtul tossud jalga tõmmata ja kogunenud pinged (ja kalorid) nautlevalt maha joosta?
Igatahes, kirjutan teisipäeval, kuidas mul esimene jooksutund läks :)
Muahhh,
E4
